Ka teenust pakkuvad kontoriettevõtted, kes pealtnäha loodusressursse üldse ei tarbi, vajavad joogivett, kontoripaberit või muid tarvikuid, mille algallikaks on loodusressurss. Ravimifirmad sõltuvad elurikkusest, et leida uusi ravimeid. Põllumajandustootjad sõltuvad tolmeldajatest, ilma milleta valitseks kaos meie toidusektoris. Ka firmaüritusele tellitud toit või klientidele meened on kõik näited, milles on elurikkuse komponent sees. Elurikkus pakub meile väga palju ja ilma selleta ei eksisteeriks ka meid. 

Hetkeseis

Tarbijate ja investorite ootused ettevõtte jätkusuutlikule tegevusele ning keskkonnasõbralikkusele on aasta-aastalt kasvanud. Nende teemadega tegelemine ja nende läbimõtlemine ettevõtte jaoks näitab üles ettevõtte hoolivust. Keskkonnateemade fookusesse tõstmise signaalid tulevad ka Euroopa Liidu tasemelt, kus peagi jõustub kestlikkusteabe avalikustamise  direktiiv, mis kohustab suuremaid ettevõtteid ka jätkusuutlikkuse teemadel raporteerima. Sellele lisaks on Euroopa Liidus loodud jätkusuutlikkuse taksonoomia, mis määratleb, missuguseid tegevusi erinevates ettevõtluse tegevusvaldkondades saab lugeda jätkusuutlikuks.

Esialgu on taksonoomia-alane aruandlus kohustuslik finantsasutustele ja suure avaliku huviga ettevõtetele (börsiettevõtted ja/või pankadele ning kindlustusettevõtetele, kus on enam kui 500 töötajat), kuid kuna pangad peavad hakkama oma laenude jätkusuutlikkust raporteerima, siis on oodata, et soodsamaid laenutingimusi hakatakse pakkuma nendele ettevõtetele, kes on taksonoomia alusel klassifitseeritud jätkusuutlikeks. Seetõttu on keskkonna- ja jätkusuutlikkuse teemadega tegelemine oluline mitte ainult tarbijale, vaid ettevõttele endile, sest sellest sõltub laenusaamiste ja muude investeeringute tingimused.

Kas Eesti ettevõtted on põhjamaade omadest maha jäämas?

Ettevõtte mõju uurimine elurikkusele ei ole põhjamaade jaoks enam uudis, vaid see kuulub ettevõtete loomuliku jätkusuutlikkuse teekonna juurde. Rootsi keskkonnakonsultatsioonibüroo Ecogain hindab iga-aastaselt põhjamaade suurimate ettevõtete jätkusuutlikkuse raporteid ja analüüsib kuidas ettevõtted on elurikkuse teemasid läbi mõtestanud ja raporteerinud [1]. Ecogain hindab näiteks: 

• kas ettevõte on hinnanud oma väärtusahelas elurikkuse mõjusid;
• kas on seatud elurikkuse-alased eesmärgid;
• kas eesmärgid on kooskõlas teaduspõhise lähenemisega; 
• kas on seatud elurikkuse-alased KPId ning kas nende progressi jälgitakse. 

Möödunud aastal olid raportisse esmakordselt kaasatud ka Balti riigid.  Rootsi ja Soome 20 suuremast ettevõttest mainib elurikkust vastavalt 10 ja 14 ettevõtet ning eesrindlikemate ettevõtte skoorid olid 24 (Soome) ja 20/30st (Rootsi). Eesti puhul oli parim skoor 13 suurimatest ettevõtetest mainib elurikkust vaid 7 suurettevõtet. 

See näitab, et Eestis ega Baltimaades tervikuna pole ettevõtted veel elurikkust mõtestama asunud, kuid Skandinaavias on ettevõtted sinna suunda juba liikunud. Eestil ning teistel Balti riikidel tuleb veel palju pingutada, et jõuda põhjamaade tasemele.
 

Elurikkuse mõjude kaardistamine ja mõõtmine – kasu ettevõttele?

• Tarneahela kvaliteet – looduslikku päritolu toormaterjali kättesaadavus võib looduskeskkonna kvaliteeti halvenedes kahaneda ning hind tõusta. Valides partnereid, kes tagavad jätkusuutlikult hangitud toormaterjali, saab neid riske maandada.
• Rohetaristu – sellesse investeerimine aitab puhverdada ootamatuid ilmastikuolusid, nagu näiteks tormi tagajärjel tekkinud kahjustused.
• Väiksemad keskkonnatasud või -trahvid ning suurem tõenäosus, et tegevus- või ehituslubasid ei jäeta rahuldamata keskkonnakaalutlustel.
• Paremad laenutingimused pankadelt ja uued finantsvõimalused (seoses ELi jätkusuutlikkuse taksonoomiaga ja pankade aruandluskohustusega).
• Hoolivuse ülesnäitamine aitab võita investorite ja klientide usaldust ning saavutada konkuretsieelise.
• Looduslike alade elurikkuse taastamise offsettide (mujal maailmas juba kasutusel) või süsinikukrediitide müük võib pakkuda ettevõttele lisatulu teenimise võimalust.

Kuidas alustada?

Vältimaks ja vähendamaks ettevõtte mõjusid elurikkusele tuleb alustada mõjukohtade kaardistamisega. See aitab selgust luua, kus, mis etapis ning kui suurel määral ettevõte elurikkust mõjutab. Olles teadlik mõjudest on igasuguste keskkonnamõjude juhtimise heaks tavaks, olgu selleks siis kliimamõju või elurikkuse jalajälg, lähtuda leevendushierarhia põhimõtetest. 

Leevendushierarhia koosneb kolmest tapist: väldi; vähenda; kompenseeri. Elurikkuse mõjude puhul kuulub leevendushierarhiasse üks samm veel juurde: väldi, vähenda, TAASTA, kompenseeri. Taastamine viitab kahjuliku mõju toimumise asukohas ökosüsteemi või koosluse taastamist.

Esmajoones peaks põhirõhk olema kahel esimesel etapil – väldi ja vähenda - ning alles seejärel kompenseerimisel. Kompenseerimine ehk offsettimine esimese sammuna, püüdmata esmajoones mõjusid vältida või vähendada, ei peeta eetiliseks lähenemiseks ning viitab pigem rohepesule.

Kuidas mõju hinnata?

Elurikkuse hindamiseks on valikuid mitmeid. Näiteks saab kasutada tunnuseid, mis kirjeldavad elurikkuse seisundit, nagu koosluste pindala, koosluste sidusus, ökotoksilisuse tase jne. Samas võib fookusesse võtta ka ettevõtte tegevuse  mõjupiirkonda kuuluvad liigid, ilma milleta kooslus või ökosüsteem endisel kujul ei funktsioneeriks ja mis ilmestab koosluse seisundit. Kui ettevõtte väärtusahel ulatub kaugetesse piirkondadesse, siis seda enam on vaja tugineda elurikkusega korreleeruvatel mõõdikutel.

Hea abivahend, mis aitab ettevõtetel tuvastada ja hinnata oma mõjusid looduskapitalile ja sõltuvusi sellest on globaalselt tunnustatud ning standardiseeritud otsustusraam - looduskapitali protokoll (Natural Capital Protocol - NCP). 

Looduskapital on majanduslikku väärtust omav looduse osa, mis hõlmab nii otseseid ressurse kui ka ökosüsteemiteenuseid ning on tihedas sõltuvuses elurikkusest. NCP aitab hinnata ja kaardistada ettevõtte kokkupuutekohad, kus ettevõte ühteaegu nii mõjutab kui ka sõltub looduskapitalist. Selle kaudu on ka ettevõttel endal võimalik vähendada riske ning haarata võimalustest, mida looduskapital pakub. Hindamise läbi viimine NCP standardi alusel tagab ka selle, et tulemus on kõikidele huvigruppidele kommunkeeritav.

Kui hindamine on läbi viidud, siis järgmiseks sammuks on elurikkuse fookussuundade valik, nende eesmärkide seadmine ning mõõdikute sätestamine progressi jälgimiseks. Nii on olemas ühtne ja dokumenteeritav viis jälgimaks, kuidas ettevõtte tegevuse mõjud elurikkusele ajas muutuvad. Muudatuste juurutamiseks saab ettevõttes luua eraldi elurikkuse strateegia või tegevuskava. Vaata kuidas Sustinere aitab ettevõtetel elurikkust kaardistada ja mõõta: https://sustinere.ee/teenused/elurikkus.

Vaata lisaks: Kas elurikkus on majanduslikult kasulik?