Viimased 10 aastat on toonud ikka üht või teistpidi kestlikkuse teemad lauale. Sotsiaalministeeriumis tegelesin töö- ja pereelu ühitamise poliitikate hulgas ka peresõbralike tööandjatega. See andis esmase kokkupuute ettevõtetega, kes soovisid parandada töötajate heaolu ja arendada töökultuuri sotsiaalseid väärtusi. 

Viimasel viiel aastal Riigikantseleis olid fookuses ÜRO kestliku arengu eesmärgid ning riigipõhiste mõõdikutega tegelemine. Samal ajal sain osa riigi pikaajalise strateegia koostamisest. Hindasin valdkondlike poliitikate ja EL välisvahendite tegevuste mõjude kvaliteeti ning seoseid kestlikkusega. Sai kinnitust, kui oluline on valdkondade ülene juhtimine ning huvigruppide kaasamine ja koosloome.

Neid praktilisi kogemusi tahan kasutada ettevõtete jätkusuutlikkuse teekonnal. Läbi ESG aruandluse on võimalik tuua muutusi, kuid olulisem sellest on, kuidas ettevõte strateegiliselt ja praktiliselt kestlikke väärtusi ellu rakendab.