Alates 2016. aastast oleme viinud läbi Eesti suurettevõtete ESG aruandluse uuringut. 2024. aastal analüüsisime kokku pea 200 ettevõtte aastaaruandeid.
Eestis on kokku paarsada ettevõtet, kes peavad Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) nõuetele vastava raporti esitama - suuremad börsifirmad peavad seda tegema juba 2024 majandusaasta kohta, ülejäänud suurettevõtted 2025 majandusaasta kohta. Soovisime teada kui valmis need ettevõtted nõueteks on.
2024. aasta uuringu tulemused:
#1. Eesti ettevõtete ESG raporteerimise tase on välispartneritest 2-3x madalam. Jätame kasutamata võimaluse rääkida sama keelt ja tugevdada konkurentsivõimet.
#2. Ettevalmistused ELi nõuetele vastamiseks jäetakse viimasele hetkele. 2025. aastal peavad paarsada ettevõtet tegema mitmekordse arenguhüppe.
#3. Finantssektori areng on olnud kiireim. Nad on esmakordselt kõige põhjalikumad raporteerijad - see näitab pankade ootust klientidele ESG teemal.
#4. Pigem raporteeritakse enda mõjudest, mitte riskidest ja võimalustest. Ei tegeleta endale osaks saavate kliimariskide jt ESG riskide ning võimalustega - see on oht.
#5. Esmalt tehaks "kodu" korda, siis tuntakse huvi väärtusahela partnerite ESG vastu. Samas suurimad äririskid ja -võimalused tulevad tarneahelast ja klientidelt.
Lae põhjalikum uuringu tulemuste kokkuvõte siit alla:
Uuringu täisraporti saamiseks sisesta oma e-posti aadress ja vajuta nuppu. Nii saad ligipääsu PDF failile. Ära muretse, me ei hakka spämmi saatma ja hoiame andmed kaitstud.
Raportist leiad lisaks koondtulemustele:
Kontakt:
Marko Siller, marko@sustinere.ee
Eestis on kokku paarsada ettevõtet, kes peavad Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) nõuetele vastava raporti esitama - suuremad börsifirmad peavad seda tegema juba 2024 majandusaasta kohta, ülejäänud suurettevõtted 2025 majandusaasta kohta. Soovisime teada kui valmis need ettevõtted nõueteks on.
2024. aasta uuringu tulemused:
#1. Eesti ettevõtete ESG raporteerimise tase on välispartneritest 2-3x madalam. Jätame kasutamata võimaluse rääkida sama keelt ja tugevdada konkurentsivõimet.
#2. Ettevalmistused ELi nõuetele vastamiseks jäetakse viimasele hetkele. 2025. aastal peavad paarsada ettevõtet tegema mitmekordse arenguhüppe.
#3. Finantssektori areng on olnud kiireim. Nad on esmakordselt kõige põhjalikumad raporteerijad - see näitab pankade ootust klientidele ESG teemal.
#4. Pigem raporteeritakse enda mõjudest, mitte riskidest ja võimalustest. Ei tegeleta endale osaks saavate kliimariskide jt ESG riskide ning võimalustega - see on oht.
#5. Esmalt tehaks "kodu" korda, siis tuntakse huvi väärtusahela partnerite ESG vastu. Samas suurimad äririskid ja -võimalused tulevad tarneahelast ja klientidelt.
Lae põhjalikum uuringu tulemuste kokkuvõte siit alla:
Uuringu täisraporti saamiseks sisesta oma e-posti aadress ja vajuta nuppu. Nii saad ligipääsu PDF failile. Ära muretse, me ei hakka spämmi saatma ja hoiame andmed kaitstud.
Raportist leiad lisaks koondtulemustele:
- Eesti ettevõtete taseme võrdluse ELi ESG regulatsioonide nõuetega;
- aastaaruannetes kõige põhjalikumate ja süsteemsemate aruannetega ettevõtete (nn TOP20) nimed;
- enim ja vähim kajastatud teemade tulemused;
- eri tüüpi organisatsioonide võrdluse (börsi- ja riigifirmad; Eesti ja väliskapital);
- tegevusvalkondade keskmised koondtulemused;
- olulisemad tähelepanekud ja järeldused.
Kontakt:
Marko Siller, marko@sustinere.ee
Soovi korral kutsu meid uuringu tulemusi, järeldusi ja maailmatrende silmast-silma tutvustama.