Viis mõttetera: 
1. Kliimaküsimustega tegelemine on tulnud, et jääda, ja seda enam tagasi ei pööra. Jätkusuutlikkuse teemad paigutuvad ettevõtetel kindlasti prioriteetsuselt top 5, isegi top 3 teema hulka.
2. Nõudlus keskkonnasäästlike toodete järgi kasvab plahvatuslikult. Turul on tekkinud olukord, kus toormaterjali osas, millest keskkonnasäästlike materjale valmistatakse, on tekkinud defitsiit.
3. Muudatuste tegemisel on esialgu üheks suuremaks takistuseks käitumusharjumuste ja inimeste mõttemaailma muutmine. Aga kui selgitatakse ära selle vajalikkus, siis tegelikult tullakse lõpptulemusena kaasa.
4. Jätkusuutlikkuse poole pealt on väga oluline saada detailselt aru, kus asuvad suuremad mõjud ning kus avanevad võimalused muudatuste tegemiseks. Siin on mõõdistamisel ja toote süsiniku jalajälje mudelil suur roll. See aitab Estiko-Plastaril ka kliendi ja tarneahela mõjusid vähendada.
5. Kogu kliimamõju arvutamise ning süsiniku jalajälje mudeli loomise protsessi käigus sai selgeks, et mahtu on keeruline ette ennustada. Kui hakkad tööprotsessiga peale, siis võtad ühe detaili arvesse, siis teise ja avastad, et kolmas detail viib hoopiski uue detailini. Seega on selline töö mahukas ja kui keegi selle ette võtab, ei tohiks selle mahtu alahinnata.

Kust tulenevad Estiko-Plastaril põhilised vajadused tegeleda keskkonnaalaste teemadega, sh kliimateemadega? Mis on olnud seal põhilised tegurid ja motivaatorid ning kuidas see teekond käima lükati?

Keskkonnateemadega oleme tegelenud juba aastast 2008 ehk sellest ajast on meil keskkonnakompleksluba. Kliimatemaatika on see, mis on tulnud pigem viimastel aastatel. Kogu Euroopa elab rohepöörde hingamises ja kliendid küsivad päris palju küsimusi just kliimamõjude vähendamise osas. Kui soovida kliendi koostööpartneriks saada, siis paljud neist saadavad küsimustiku, millest üks osa puudutab kliima- ja keskkonnateemasid. Ette on vaja näidata konkreetseid ja numbrilisi näiteid selle kohta, mis võrreldes eelmise aastaga on paremaks muutunud. 

Kui suurt rolli mängib pakkematerjali kliimamõju aspekt näiteks hinna, kvaliteedi ja tarneaja kõrval? Kui palju see mõjutab vastaval turul konkurentsis olemist? 

Konkurentsis mängib kliimatemaatika kindlasti tugevat rolli. Meie ala on pakend ja inimesed poes langetavad oma ostuotsuseid väga tihti selle järgi, kas toode on keskkonnasäästlik või mitte. Kui sa vaatad, et keskkonnasäästlik toode on pakendatud mittekeskkonnasäästlikkusse pakendisse, siis seal tekib teatav vastuolu. Klient mõtleb, et okei, toode on küll keskkonnasäästlik, aga pakend – mis ma sellega peal hakkan? Seega on klient sellest teadlik ja soovib saada toodet, mis oleks keskkonnasäästlik. Kui meil seda pakkuda ei ole, siis see mõjutab lõppkokkuvõttes ka meid, seega on see väga oluline.

Kas võib oodata, et kliimaalaseid küsimusi tuleb rohkem ja minnakse veelgi nõudlikumaks? 

Kindlasti. Pakendite puhul on öeldud, et 2025. aastaks peavad olema 50% Euroopas kasutatavatest pakenditest taaskasutatavad või ümbertöödeldud materjalidest. Aastaks 2030 on oodata veelgi suuremat pööret. Kui vaadata ka riiklikke otsuseid, siis kliimateemad on tulnud, et jääda, ja seda enam tagasi ei pööra. Jätkusuutlikkuse teemad paigutuvad kindlasti prioriteetsuselt top 5, usun, et isegi top 3 teema hulka ettevõtetel. Näiteks oli kolm aastat tagasi meie keskkonnasäästlike toodete käive kolm korda madalam kui eelmine aasta ja tundub, et see aasta on see käive veel omakorda eelmisest aastast neli korda suurem. See kasvab plahvatuslikult ja turul on tekkinud olukord, kus toormaterjalide järgi, millest keskkonnasäästlikuid tooteid valmistatakse, on tekkinud defitsiit.

Kas tulenevalt nõudlusest pakutakse ka juba rohkem alternatiive?

Hetkel on pigem defitsiidi olukord. Aga kui tootmisvõimsuseid tulevikus suurendatakse, siis tekib ka meile rohkem pakkumusi ja alternatiive. Hetkel vaatame ise turul hoolega ringi ja püüame leida erinevaid võimalusi. Meie jaoks on oluline ennustada ka järgmise aasta vajaminevate materjalide koguseid, sest muidu jääb materjalist lihtsalt ilma. Näiteks kui ennustada ja tellida järgmiseks aastaks x kogus, siis sellest x kogusest rohkem ei saa. See on turu tegelik seis.

Estiko-Plastar on oma organisatsiooni kliimamõju mõõtnud juba mitu aastat. Mis on suuremad või olulisemad sammud, mis Estiko-Plastaris on tehtud, et just kliimamõjudega tegeleda ja kogumõju vähendada?

Hea rusikareegel on, et kui sa ühte materjali või toodet kasutad kaks korda, siis sa põhimõtteliselt vähendad ka oma jalajälge kaks korda. Sellest loogikast lähtuvalt proovime kasutada kõike, mis vähegi võimalik ja seda mitu korda. Sama lugu jäätmetega – see, mis tekib, tuleb tootesse tagasi panna. Tootmisprotsess tuleb selliselt korraldada, et see jääk oleks uuesti kasutatav ja see on miski, mida me teeme. 

Energia kokkuhoiu poolest on hea näide jahutussüsteemid, näiteks tehnoloogilise vee jahutamine. Seda on võimalik teha jahutusagregaatidega, aga Eesti kliima on selline, et suure osa ajast on võimalik ära kasutada jahedat välisõhku. Kui väljas on temperatuur alla 15 kraadi, siis me Estikos kasutame tehnoloogilise vee jahutamiseks välisõhku. Lisaks on meil tehase katusel väga palju ruumi, kuhu on praeguseks paigaldatud päikesepark ning ettevõttes toimub kogu toodangu tootmine roheelektri kaasabil. Ilusal päikeselisel kevadpäeval suudab päikesepark kogu meie tootmist elektriga varustada. Sellele lisaks investeerime omajagu toomisseadmetesse ja nende uuendamisse. 

Tootmise poole pealt otsime võimalusi protsessi optimeerimiseks. Kogu protsessi juures jälgime, kuidas toode liigub ühe seadme juurest teise juurde, kus tekivad praagid ja kuidas seda materjali kasutada. Muudatuste tegemisel on esialgu võib-olla kõige suuremaks takistuseks käitumisharjumuste muutmine, et muuta inimeste mõttemaailma, aga kui ära selgitada selle vajalikkus, siis tegelikult tulevad lõpptulemusena kõik kaasa. Tooteprotsessi parandamisel kaalume alati läbi erinevad variandid ja parim tuleb lihtsalt ellu viia.  

Rääkides toote kliimamõjust, siis kuidas aitab Sustinere poolt loodud mudel toote süsiniku jalajälje mõõtmiseks kaasa Estiko-Plastari jätkusuutlikkuse teekonnale?

Naljatledes võib öelda, et kui me siiamaani tegime asju talupojamõistuse järgi, et mõjusid kokku hoida, siis tänaseks on mõjud reaalselt mõõdetavad. Me näeme päriselt, kui suur on ühe või teise asja mõju ja kust peaks sammu edasi astuma selle vähendamiseks. Mõjude viimine nullilähedaseks on paras väljakutse ja nagu öeldakse, siis saatan peitub pisidetailides. Jätkusuutlikkuse poole pealt on väga oluline arvutuse läbitegemine, et saada detailselt aru, kust avanevad võimalused muudatuste tegemiseks. Siin on mõõdistamisel ja toote süsiniku jalajälje mudelil suur roll. See aitab meil ka kliendi ja tarneahela mõjusid vähendada. 

Mis olid põhilised kriteeriumid ja ootused Estiko-Plastari poolt vastava mudeli loomisel?

Tegelikult oli kriteerium ju väga lihtne. Eesmärk oli teada saada, mitu kilogrammi CO₂-ekv tekib ühe kilogrammi toote kohta. See on see, mida Estiko klienti huvitab ja meil peab olema välja arvutatud, mitu kilogrammi CO₂-ekv tekib ühe pakendi kohta. Selle info abil on ka kliendil väga lihtne turundada, kui näitame numbriliselt, kui palju oleme kokku hoidnud või keskkonda säästnud. See aitab müügile kaasa.  

See eeldab seda, et mudel on detailne, läbipaistev ja usaldusväärne ning vastab turu praktikale ja standarditele.

Ma tahaks öelda, et meie mudel on täna kuulikindel. Ma usun seda, kuna see vastab meil päris mitmetele erinevatele standarditele ja on kolmanda osapoole poolt täiendavalt valideeritud. Seega ta ei ole meie vaatevinklist kokkupandud asi, vaid ekspertgrupi poolt loodud ja objektiivne. 

Kuidas mudeli loomise protsess Estiko-Plastari jaoks kulges? Oli see sujuv ja kaasav või tekitas palju segadust ettevõttesiseselt? Keda ja kui palju tuli kaasata kogu protsessi käigus?

Meil on majas väga hea spetsialistide seltskond ja kindel soov, mida me saada tahame. Samuti oli meil kogutud meeletu hulk andmeid, mille põhjal oli võimalik anda detailset informatsiooni, kuhu midagi kulub. Meil oli kvaliteetne sisend ja leidsime Sustinere näol partneri, kes suudab meile selle põhjal mudeli luua. Sustinere sai koheselt meie soovist aru ning nad rääkisid kaasa ja tegid ettepanekuid, et kogu asi töötavaks mudeliks vormindada. Kogu protsess oli väga sujuv.  

Kogu selle protsessi käigus õppisime, et me võime ju proovida seda mahtu ette ennustada, aga lõppkokkuvõttes on seda väga raske õigesti teha. Mudeli loomise alguses nägime ainult jäämäe tipule kuluvat aega, kuid kui hakkad järjest minema, siis pead võtma ühe detaili arvesse, siis teise ja siis omakorda avastad, et kolmas detail viib hoopiski uue detailini. Seega on selline töö mahukas ja kui keegi selle ette võtab, ei tohiks mahtu alahinnata.  

Kui mõelda järgmistele sammudele, siis mis oleksid järgmise paari aasta eesmärgid?

Jätkusuutlikkuse suunal on ettevõtte eesmärk liikuda selle poole, et meie igapäevane tegevus oleks võimalikult minimaalse jalajäljega ja selleks on null-emissioon. Pakenditele esitatavad nõuded jätkusuutlikkuse poole pealt on erinevate direktiividega täna ära määratletud ja peame väga tugevasti töötama selles suunas, et olla valmis 2025. aastaks. See on see tee, mida mööda me käime. 

Teine pool on see, et me proovime järjest rohkem oma klienti harida, et nad kasutaksid võimalikult jätkusuutlikku toodet. Selle jätkusuutliku toote määratlemiseks ongi meil seesama mudel ja sealt saadud tulemused. Kui klient soovib vähendada enda kliima- või keskkonnamõju, siis me saame seda neile pakkuda. Baltikumis on see endiselt veidi lapsekingades, aga Skandinaavia purjetab selles tuules juba täna väga tugevalt. Tänaste numbrite põhjal on näha, et see trend on kasvus ja kasvab päris järsu tõusuga.

Lisainfot Estiko-Plastari jätkusuutlikkusest: https://plastar.ee/jatkusuutlikkus/

Projektijuht ja kontakt: Taavi Vaasma